Tere,
mure selles, et kui ma hakkan mõtlema hingamise peale, siis tekib tunne, nagu oleks õhupuudus, st et pean tihti sügavalt sisse hingama ja tunne on nagu iga hingamisliigutus on nagu sunnitud.
Hakkas pihta see siis, kui oli kopsupõletik, mille peale arst diagnoosis astma, sain ka ravi. Ainuke kaebus oli enne diagnoosi kõditav köha. Arst diagnoosis selle ühe korra tehtava spriograafiaga. Ent kui sattusin teise arsti juurde kontrolli (kuna oma arsti polnud), ütles ta, et siin küll astmat ei ole, vaid kõditav köha oli seotud kopsupõletikujärgse sümptomiga. Siis 4 kuud ilma rohuta tehti mulle uus spriograafia ja veel mingi test rohuga, mis pidanuks astma sümptomid esile kutsuma, mida mul ei juhtunud. Ka koormustest oli ok. Veel 4 kuud hiljem käisin korra kontrollis, kus spirograafia oli täiesti ok ja ei ole astmat. See kõditav köha kadus ka kohe peale rohu võtmist ära ega ole siiani tagasi tulnud. Möödas sellest 1,5 aastat juba. Aga kuna 2 arsti on andnud erinevad diagnoosid, siis olen muutunud väga haigustundlikuks, st jälgin end ja otsin sümptomeid. Kui ma tegelen millegi muuga, siis ma ei tunneta hingamst, aga iga vaba hetk ma mõtlen sellele ja ahmin õhku, kogu aeg olen sunnitud sügavalt sisse hingama ja haigutama. Ja niimoodi pidevalt sissehingates, tunnen mõnikord kopsus ka väikest torget.
Vilinat pole, hooge pole olnud. Mis see võiks olla ja kuidas saaksin end aidata. Arst ütleb vaid, et pole astmat, pole ka rohtu vaja, et olete tundlik. Teine arst ütles aasta tagasi, et on astma, kui rohtu ei võta, saan aastate pärast raske hingamispuudulikkuse ning see võib eluohtlik olla :(
Suuresti tänades,
N27